Ohud ja võimalused Soomes äritegevusega alustamisel

Viimaste aastate jooksul on meile korduvalt silma hakanud olukorrad, mille tõttu tekib välisriikides tegutsema hakanud ettevõtetel likviidsuskriis. Halvimal juhul on nad sunnitud koguni oma tegevuse lõpetama.

Paljud Eestis tegutsevad ettevõtjad leiavad, et siinne ettevõtluskeskkond on turu väiksuse tõttu suuremat arenemist piirav. Just seetõttu otsitakse võimalusi koostööpartnerite ja klientide leidmiseks välisturgudel. Peamised turud, kuhu sisenetakse, on Soome ja Rootsi. Tegureid, mis soodustavad Soome kasuks otsustama, on mitmeid, mh sarnane keel, mugav ja kiire transpordiühendus ning positiivne hoiak eestlaste suhtes. Kuna Soomes on pikemat aega olnud tööjõu osas nõudlus suurem kui pakkumine, ollakse seal sageli altid uute tulijatega koostöökokkuleppeid sõlmima.

Sarnane keel võimaldab esmasel tasandil asjad läbi rääkida ja kokkulepped sõlmida, aga sageli annab see ka võltskindlustunde saavutatud kokkuleppe osas. Selleks, et lepingu punktidest detailselt aru saada, on vaja osata keelt väga hästi.

Lisaks, toob teises riigis tegutsemine kaasa täiendava vastutuse ja kohustused, mis tulenevad kohalikust seadusandlusest. Kuna Eesti ja Soome seadusandluses on mitmeid erinevusi, maksab endale selgeks teha sätted, mis puudutavad nii tööde teostamist kui dokumenteerimist.

Meie kogemus näitab, et suurimad vead, mida Eesti ettevõtjad Soomes äri alustades teevad, on järgmised. Esiteks, tööde teostamise tähtaegadest ei peeta täielikult kinni. Teiseks , tööde üleandmisel ei vormistata korralikke akte. Kolmandaks, täiendavaid kokkuleppeid tehakse suusõnaliselt.

Kui tööde tellijaga sõlmitakse kokkulepe täiendavate tähtaegade või tehniliste küsimuste osas, siis ei vormistata kokkuleppeid kahepoolselt allkirjastatud dokumentidena. Vastaspoolt usaldatakse nö pimesi ja loodetakse tellija sõnapidamisele. See toob aga kahetsusväärselt sageli endaga kaasa hilisemaid probleeme.

Sageli panustab tellija teenusepakkuja heale tahtele. Ta palub makseviivitustest hoolimata töödega jätkata, põhjendades, et see on vajalik tähtaegade osas viivituste vältimiseks. Kui tellija soovib töödega jätkata, kuigi tehtud tööd on akteerimata, viitab see otseselt ohule, kus tellija ei soovi teile lisakulutusi hüvitada.

Kui objekt ei ole niikaugel, et saaksite oma töid õigeaegselt teostada, tuleb see kirjalikult fikseerida. Kirjalik kokkulepe tuleks vormistada ka selle kohta, et teie lepingu lõpptähtaeg lükkub antud aja võrra edasi. Ilma vastava kirjaliku kinnituseta tuleks tööd peatada kuni dokumendi vormistamiseni.

Üks väga oluline aspekt on kõikide koosolekuprotokollide ja kokkulepete tellija poolne allkirjastamine. Eriti oluline on see siis, kui olete pidanud koosolekuid seoses tellija poolsete viivitustega, mis mõjutavad teie tööde valmimise tähtaega ja tingimusi ning võivad tuua teile lisakulutusi. Kui teil ei õnnestu seesugust kinnitust tellijalt saada, tuleks olla väga ettevaaltik. Hiljem võidakse teile väita, et olete ise viivitustes süüdi ning teil puudub õigus lisatasule või hüvitisele. Halvimal juhul olete koguni ise sunnitud tellijale hüvitama viivitusest tekkinud kahju.

Kui teil ei ole õnnestunud tellijaga juba paari nädala jooksul korraldada kohtumist, mille käigus projektis ettetulnud muutused ja teie vastastikused nõudmised ja kohustused kirjalikult ära vormistatakse, siis on see selge ohu märk, et teie nõuet tulevikus tõenäoliselt ei rahuldata.

Oleme näinud sageli, et Eesti ettevõtja, kes tegutseb Soomes (või Rootsis), on takistuste ilmnemisel valmis isiklikest vahenditest tööde tegemisega jätkama. Oma rahad loodetakse tulevikus kätte saada. Sageli hakatakse hiljem seda aga hoopis tema vastu ära kasutama.

Oleme kohanud juhtumeid, kus kliendile, kes on oodanud kuid oma raha, tehakse pakkumine, et talle makstakse 60% kokkulepitud tasust, kui ta tööd ära lõpetab ja ei esita lisanõudeid. Kui ta on sellega nõus, siis ei esitata talle lisanõudmisi töödega viivitamisest tekkinud kahjude eest. Lisaks antakse talle teada, et kui ta ei nõustu, ei saa ta üldse midagi ja talle esitatakse vastunõue. Klient teab, et tal on õigus kogu tasule, kuna tähtajad ei viibinud temast olenevalt. Kuna kohtuvaidlused teises riigis on keerulised, aeganõudvad ja ettearvamatu tulemusega, siis ollakse sageli sellise pakkumisega nõus.

Kui ettevõtja pöördub sellises olukorras juristi poole, ei kuule ta enamasti midagi positiivset. Kuna tal puuduvad kirjalikud tõendid teise poole eksimuste kohta, siis ei ole tal kuigi suurt võimalust võidule.

Seesuguseid kaasuseid on meie töös tulnud ette korduvalt. Oluline on siinkohal ära märkida, et sellist ebaausat käitumist võib kohata mitte ainult väikeste ehitusettevõtete puhul. Nii võivad käituda ka suured kontsernid, kelle poolt sellist teguviisi ei oskaks oodata.

Meie soovitus on enne lepingu sõlmimist vaadata hoolega üle tööde teostamise tähtaeg ja lepingujärgne hind. Analüüsida tuleks, kas sellistel tingimustel on võimalik kokkulepitud töid antud turul teostada. Väga oluline on teada töölepinguga kaasnevate lisakulude ja lähetatud töötajatega seotud transpordi-, elamis- ja muude kulude täpset suurust.

Esimese asjana tuleb enne lepingu allkirjastamist lepingu sisu endale detailselt selgeks teha. Lisaks lepingus kirjeldatule tuleb välja selgitada, millised lepingus kirjutamata õigused ja kohustused teile sõlmitava lepinguga kaasnevad. Nii nagu Eestiski, ei panda ka muudes riikides lepingutesse kirja kõiki juriidilisi nüansse, mis tulenevad seadusest. Kokku leppimata küsimuste ja vaidluste korral lähtutakse aga seadusest. Seadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi peab teadma. Asjaolu, et olete antud riigi turul alles alustanud, ei vabasta seaduste täitmisest.

Teiseks, kui teie koostööpartner hakkab mingilgi moel teile peale suruma olukorda, kus te ei saa töid õigeaegselt valmis teha, siis tasub olla väga ettevaatlik.

Õnneks on meil läinud korda aidata oma klientidel ennetada olukordi, kus meie klient sõlmib endale kahjuliku või ohtliku lepingu. Vahel on juhtunud, et meieni jõutakse alles siis, kui leping on sõlmitud ja asjad juba kriitiliseks kujunenud. Ka siis saame aidata leida parima lahenduse, kuid julgustame siiski probleeme ennetama. Lepingu sõlmimisele eelnev analüüs ja konsultatsioon aitavad vältida ülemääraseid riske ja olla Soomes võrdväärselt kohalikega edukas ettevõtja.