Mida toob kaasa Soome maksuameti käibemaksu kontroll

Millistel põhjustel tekib Soome maksuametil huvi uurida lähemalt ettevõtte käibemaksu deklareerimist ja maksmist

Soome maksuametil ehk Verohallintol võib tekkida lähem huvi ettevõtte tegevuse vastu siis, kui alustav ettevõte küsib riigilt tagasi sisendkäibemaksu, kuid ei ole tegevuse algusest riigile müügilt käibemaksu tasunud. Maksuameti kõrgendatud tähelepanu tekitab ka see, kui varem käibemaksu tasunud ettevõte on esitanud 0,5-1 aasta jooksul maksuametile käibemaksu 0-deklaratsioone.

Alustavate firmade puhul on sage, et firma ülesehitamise perioodil tekib ainult sisendkäibemaks ja ei teki müügikäibemaksu. Kui selline olukord on kestnud juba mõnda aega, siis soovib maksuamet tõendeid tulevikus toimuvate müükide kohta. Kui info on ebapiisav või puudulik, siis kahtlustab maksuamet maksupettust, ehk tegelike eesmärkide varjamist. Näiteks tekib kahtlus, kas äriliste eesmärkide varjus ehitatakse hoopis isikliku otstarbega rajatist. Enamasti siiski pole tegu maksupettusega, sest ettevõtlusega alustades ongi ettevõttel alguses peamiselt materjalide soetamisega seotud kulud, millelt käibemaks kuulub tagastamisele. Müügitulu saabub alles tulevikus, kui objekt on valmis ja kasutuses. Samas, esineb ka selliseid juhtumeid, mida saab ja tuleb käsitleda maksupettusena ehk kus käibemaksu küsitakse tagasi eesmärgiga hoida käibemaksu võrra kokku isikliku kasu saamise eesmärgil, nt ehitatakse isiklikku suvilat ettevõtte vahendite arvelt ja pärast ehitise valmimist ettevõte likvideeritakse.

Maksuameti eesmärgiks eos üles leida need firmad, mis küll asutati, kuid tegelikult tegutsema ei hakka ja need registrist eemaldada, et nendega tegelemisele mitte aega kulutada. Samuti soovib maksuamet märgata ka neid ettevõtteid, mis küll on teatud aja tegutsenud, aga seejärel on tegevus mingitel põhjustel peatunud ja enne firma likvideerimist otsustatakse neid kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel. Maksuameti eesmärgiks on võimalikke maksupettusi aegsasti märgata ja tegutseda enne firmade likvideerimist, et maksud sisse nõuda.

Parim taktika on ennetus

Kui ettevõtja teab ette, et tema tegevus on ajutiselt pausil ja jätkub mingi teatud perioodi pärast, siis tuleks maksuametile esitada ennetavalt selgitus, kus kirjeldada täpselt, millest on paus tingitud, millal ja millistel alustel tegevus jätkub. Heaks tavaks on selgituses tõestusena ära mainida ka tulevased koostööpartnerid ja võimalikud kliendid. Enamasti hindab maksuamet kõrgelt ettevõtja poolset aktiivset lähenemist ja lisab ettevõttele registris vastava märke, mis annab kindluse, et maksuametiga on kõik korras.

Maksuameti võimalikud küsimused ja nende taust

Kui maksuametilt on juba järelepärimine saabunud, siis enamasti on küsimused ettevõttele järgmised:

1. Kas ettevõttel on lähiajal plaanis oma kaupu-teenuseid müüa ja kui suurt müüki planeeritakse 0-käibemaksuga (või tavapärasest madalama käibemaksumääraga)?

Küsimus on oluline seetõttu, et kui sisendkäibemaks on tagasi küsitud, siis peab edasine teenuse/toote müük olema samuti käibemaksuga maksustatav ja samal määral. Seetõttu uuritakse, kas ettevõttel on tulevikus plaanis ka maksuvaba müüki teha. Kui ettevõtte hakkab müüma oma teenust käibemaksuta, siis maksuseadused näevad ette seda, et ka ostude käibemaksuarvestusel lähtutakse samast proportsioonist, ehk käibemaksuvaba müük tähendab ka ostudelt käibemaksu mitte tagasi küsimist. Kui ettevõte hakkab oma teenust müüma osaliselt käibemaksuvabalt, siis lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest ehk kui osa teenustest plaanitakse müüa käibemaksu vabalt, on vaja ka ostude puhul samas propotsioonis järgida seda, et käibemaksu tagasi ei küsita.

2. Kuidas on need ostud, mille puhul küsiti tagasi sisendkäibemaks, seotud ettevõte tegevusega?

Näide, kui ehitada näiteks suvekodu, soome kõnekeeles mökki, eesmärgiga hakata seda välja üürima, siis peab ka tulevaste perioodide müügitulu olema mökki ehitamiseks tehtud investeeringutega seotud, ehk maksuametil tekib kõrgendatud huvi, kui ettevõte, kes ehitas mökki, hakkab müüma muid kaupu või pakkuma muid teenuseid. Ettevõtte müük peab olema seotud sellega, mille jaoks on kulutusi tehtud.

3. Kas ja kuidas on ettevõttel plaanis müüa teenuseid ja/või kaupu, mille heaks ta on teinud kulutusi ehk investeeringuid?

See küsimus näitab ettevõtte tegevuse läbimõeldust, ehk lisab usutavust, et sisendkäibemaks on küsitud tagasi põhjendatult. Siin on abiks edasise tegevuse tutvustamine, samuti äripartnerite ja klientide (ka konkreetsete lepingute) välja toomine, turundusplaan, äriplaan.

4. Tavaliselt palutakse ettevõttel esitada ka suuremad müügi- ja ostuarved, pearaamatu väljavõtted müükide ja ostude kohta, pearaamat kogu küsitud perioodi kohta, käibemaksu kontrollaruanded, juhatuse ja omaniku ning kui on selline isik, siis ka lisaselgituse andja ehk kontaktisiku kontaktid.

Seega peab maksuametile koostatav vastus enamasti sisaldama järgmisi elemente:

1. Põhjalikud vastused küsimustele;
2. 5 suuremat müügi ja- ostuarvet küsitud perioodidest;
3. Käibemaksu kontrollaruanded;
4. Pearaamatus müügi—ja ostuarvete kajastamine;
5. Pearaamatu väljavõte küsitud perioodi kohta;
6. Ettevõte omaniku või juhatuse kontaktid;
7. Lisaselgituste andja kontaktid, kelleks võib olla näiteks raamatupidamisbüroo, kes firmale Soomes teenust pakub.

Vastata tuleks esimesele maksuameti kirjale ja tähtaegselt

Kõige olulisem on silmas pidada seda, et kõikidele maksuameti küsimustele tuleb tähtaegselt vastata. Ettevõtjal võib tekkida esialgu soov maksuameti kirju ignoreerida ja oodata näiteks korduvat teatist, kuid selline lähenemine töötab Soomes kindlasti ettevõtja kahjuks. Seetõttu soovitame kindlasti kohe härjal sarvist haarata ja koostada selline vastus, mis annab maksuametile ammendava selgituse. Nii vastamata jätmise kui ebapiisava vastuse andmise tagajärjeks on maksude tagantjärgi sisse nõudmine ja/või registrist kustutamine. Ka siis, kui ettevõtte tegevus ei ole veel Soomes tuult tiibadesse saanud või on peatunud ehk käivet pole, on mõistlik maksuameti pöördumisele koheselt vastata, kuna registreeringu uuesti saamine on aeganõudev ja seotud lisakulutustega.

Tagajärjed, kui maksuametile vastust ei esitata (tähtaegselt) või see on ebapiisav

Vastamata jätmise, tähtajast ülelibisemise või ebapiisava vastuse tagajärjed on enamasti järgmised:

• Kui selgitused ei ole piisavad võidakse tagasiküsitud sisendkäibemaks ettevõttelt tagasi nõuda (reguleeritud õigusaktiga Oma-aloitteisten verojen verotusmenettelystä-OVML 40 §:n 1. punkt).
• Halvimal juhul määratakse valesti esitatud andmete eest trahv, mille suuruseks on 10% tagasimakstavast summast (reguleeritud õigusaktiga Oma-aloitteisten verojen verotusmenettelystä-OVML 37 §:n 1. punkt).

Kasuta spetsialisti abi, et vältida liigset ajalugu ja negatiivseid tagajärgi

Wisecounteri Soome kontori raamatupidajad on teile abiks nii ALV-registreeringu taotlemisel kui ka maksuametiga suhtlemisel probleemide, järelepärimiste ja kontrollide korral. Samuti võite meie poole pöörduda kõigis küsimustest, mis puudutavad ettevõtte asutamist, raamatupidamist ja maksusid Soomes, sh ka töötajate palgaarvestus ja piiriülesed tehingud. Võtke meiega ühendust täies allpoolse vormi või helistades +372 5345 9464.