Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes III – tulu- ja käibemaks

Soovides alustada ettevõtlusega Soomes on vajalik mõista üksikasjalikult ettevõtlusega seotud maksukohustusi. Kui varasemates artiklites sarjas „Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes“ käsitlesime äriühingu vormi valiku teemat ja püsiva tegevuskoha tekkimise aluseid nii käibe- kui tulumaksuseaduse tähenduses, siis käesolev artikkel on pühendatud Soomes kehtiva tulu- ja käibemaksu nende aspektide kirjeldamisele, mis on vajalikud teada neile Eesti ettevõtjatele, kes soovivad alustada äritegevusega Soomes.

Tulumaksukohustus Soomes

Erinevalt Eestist kuulub Soomes ettevõtte aasta ärikasum maksustamisele. Soomes reguleerib tulumaksuküsimusi Soome tuloverolaki ehk tulumaksuseadus, samuti mitmed maksustamismenetluse seaduse ehk laki verotusmenettelystä sätted. Üldine ettevõtte tulumaksu määr Soomes on 20% ja seda arvestatakse aasta puhaskasumilt.

Üldine ja piiratud tulumaksukohustus

Tulumaksuseaduse kontekstis saab rääkida üldisest ja piiratud maksukohustusest. Üldjuhul rakendub välisriigi ettevõttele piiratud maksukohustuse reeglistik, kuid on ka erandeid. Siinkohal tulebki mängu püsiva tegevuskoha küsimus, mida käsitlesime artiklis „Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes – püsiv tegevuskoht“.

Soome tulumaksuseaduses on välisriigi ettevõtete puhul kasutuses kaks mõistet: piiratud ja üldine maksukohustus. Üldise maksukohustuse alla kuuluvat välisriigi ettevõtet maksustatakse nagu Soome teisi ettevõtteid. Piiratud maksukohustuse alla kuuluvad need ettevõtted, kellel ei ole tekkinud Soomes tulumaksu seaduse tähenduses püsivat tegevuskohta. Piiratud maksukohustuse puhul ei tule üldreeglina maksta Soomes ettevõtte tulumaksu. Oluline on teada, et Soomes esitatavas aastaaruandes tuleb selgelt välja tuua see, et ettevõttel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, vastasel juhul eeldatakse vastupidist. Kaasa tuleb panna ka lepingud koostööpartneritega, mis antud seisukohta tõestavad ning mida maksuametis põhjalikult analüüsitakse.

Oluline on teada, et piiratud maksukohustusega Eesti ettevõtet võib teatud tingimustel siiski ka siis Soomes tulumaksuga maksustada, kui ettevõttel ei ole Soomes alalist tegevuskohta. Nii on näiteks ettevõte kohustatud Soomes tasuma tulumaksu kinnisvaralt saadud ärikasumilt, samuti dividenditulult.

Soome maksuameti roll piiratud või üldise maksukohustuse määramisel

Seda, kas ettevõte kuulub piiratud või üldise maksukohustuse alla, otsustab Soome maksuamet võttes arvesse ettevõtte tegevuse korraldamise ja juhtimise asjaolusid. Näiteks, kui leitakse, et ettevõtte juhtkond teeb ettevõtet puudutavaid igapäevaseid juhtimisotsuseid siiski Soomes, siis tekib ettevõttel üldine maksukohustus ja tal tuleb oma aastatulemuselt maksta Soomes ettevõtte tulumaksu.

Üldise maksukohustuse puhul tuleb silmas pidada seda, et sel juhul maksustatakse ettevõtte nii Soomest kui ka mujalt saadud tulud ehk sel juhul kohalduvad Soomes asuvale välisriigi ettevõttele samad tulumaksureeglid, mis Soome ettevõtetelegi. Kui ettevõttel õnnestub juhtimine Eestisse üle tuua, siis asjaolud seaduse aspektist muutuvad ja sellest tulenev tulumaksukohustus lõppeb. Kuidas seda Soome maksuametile tõendada, et juhtimiskoht asub Eestis, nõuab igakordset eraldiseisvat analüüsi ja strateegiat lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast. Sama kehtib ka teiste maksuameti otsuste kohta – et neid vaidlustada, on vajalik omada täpset arusaama maksuameti seisukohast just antud ettevõtte spetsiifikast ja antud olukorra kontekstist lähtuvalt.

Avansiline tulumaks

Oluline on lisada, et kui ettevõttel on tekkinud Soomes tulumaksukohustus, määrab Soome maksuamet ettevõttele avansilised tulumaksu maksed terveks majandusaastaks. See tähendab, et ettevõtte tulumaksu makstakse Soomes ette, mitte tagantjärgi, nagu oleme harjunud seda tegema füüsilise isiku tulude maksustamisel.

Tulumaksu määramisel lähtutakse ettevõtte eelmise majandusaasta maksustavast ärikasumist. Avansilise makse suurus tingib selle, kui sageli tuleb tulumaksu avansina maksta. Osamakseid võib olla aastas 2-12 ehk suurema kasumiga ettevõtted võivad maksta tulumaksuavanssi igakuiselt. Kui avansilist tulumaksu ei maksta tähtaegselt, tuleb ettevõttel asuda tasuma viivist.

Eesti ettevõtjatel, kes soovivad alustada ettevõtlusega Soomes, on kasulik teada, et Soomest saadud tuludelt on võimalik maha arvutada need kulud, mis on tehtud Eestis selleks, et ettevõte saaks Soomes tegutseda. Selliste kulude üle peab aga väga täpselt arvestust pidama ja need tuleb ka õigesti Soome poolel tehtud kulude hulka arvestada, et sealset kasumit vähendada. Sageli juhtub aga nii, et Soomes saadakse tulu ja kulud tehakse Eestis, aga neid ei arvestata korrektselt kokku ja siis tekibki aasta lõpus probleem, et Soomes on ettevõttel justkui arvestatav kasum, mida maksustada, aga tegelikult Soome ja Eesti arvestused kokku pannes see nii pole.

Käibemaksukohustus Soomes

Käibemaksu maksmist Soomes reguleerib arvonlisäverolaki ehk käibemaksuseadus. Üdine käibemaksumäär Soomes on 24%. Vähendatud käibemaksumäär 14% kehtib toidukaupadele ja toitlustusasutustele ning toitlustusteenuse pakkujatele. Vähendatud käibemaksumäär 10% kehtib majutusteenuse, reisijateveo pakkujatele, telekanalitele, filmilevitajatele, kultuuri- ja vaba aja veetmise kohtadele sissepääsumaksu osas, samuti raamatutele, ravimitele ja füüsilise tegevusega seotud teenustele. Teatud teenuseid käibemaksuga ei maksustata, näiteks kinnisvara müük ja tervishoiu- ning sotsiaalteenused.

Käibemaksukohustuslaseks registreerumise kohustus tekib, kui ettevõtte käive ületab 15 000 euro piiri 12 kuu jooksul, samuti artiklis „Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes – püsiv tegevuskoht“ mainitud püsiva tegevuskoha tekkimise korral käibemaksuseaduse tähenduses. Oluline on meeles pidada, et käibemaksukohustus võib tekkida ka ilma püsiva tegevuskoha tekkimiseta, ehk näiteks siis, kui ettevõte kasutab Soomes vaheladu.

Erandiks on ehitusteenust pakkuvad ettevõtted. Nii kehtib ehitusteenust pakkuvale ettevõttele käibemaksu tasumise kohustus ka siis, kui 15 000 euro piiri pole veel ületatud, kui ettevõttel puudub Soomes püsiv tegevuskoht.

Käibemaksukohuslaseks registreerumisel otseselt alampiiri ei ole, ehk käibemaksukohuslaseks võib ettevõtte ise end registreerida asutamisest alates. Kas see on vajalik või mitte, nõuab läbimõtlemist, kuna vajadus käibemaksukohuslaseks registreerumiseks sõltub, mis laadi tegevusega ettevõte seotud on ja mis valdkonnas kavatseb Soomes tegutseda, samuti on oluline mõelda, milliseid kulutusi hakkab ettevõte tegema ja milliseid tulusid saama.

Pöördkäibemaks

Eraldi teema, mida tuleb käibemaksuga koos käsitleda, on pöördkäibemaks, kuna mõne sektori puhul rakendatakse Soomes riigisisest käibemaksu pöördmaksustamist.

Riigisisene pöördkäibemaksustamine on aktiivses kasutuses ehitussektori puhul. Kuna käibemaksu deklareerib nii müüja kui ostja, siis on vajalik, et mõlemad pooled lähtuvad samadest alustest. Seega on Soomes ehitussektoris tegutsemisel oluline müügidokumendid vormistada õige direktiivi alusel, mis peab ka dokumendil, näiteks müügiarvel olema välja toodud.

Riigisisene pöördkäibemaks sisestatakse deklaratsioonis muust käibemaksust eraldi reale, samuti ei kuulu see kokku EL sisese pöördkäibemaksuga.

Rekvisiitide olulisus maksude tasumisel ja vigade tagajärjed

Nii ettevõtte tulumaksu kui käibemaksu tasumisel on vaja kindel olla, et pangaülekande rekvisiitidel on õige viitenumber. Eestis on maksude puhul kasutuses ettemaksukonto süsteem ja maksujaotust ning tagastusi korraldab Eestis maksuamet. Soomes on igal maksugrupil oma viitenumber ja see tuleb panna õigesti. Kui viitenumber on sisestatud valesti, võib sellega kaasneda probleeme. Eriti oluline on see ettevõtete puhul, kes juba on saavutanud maksustamise osas maksuametiga mõne kokkuleppe, nii võib vale viitenumber tuua kaasa näiteks maksegraafiku tühistamise.

Loe ka teisi artikleid sarjast “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes”

Antud artiklis keskendusime Soomes kehtivatele tulu- ja käibemaksustamise põhimõtetele pöörates tähelepanu just sellistele nüanssidele, kus oleme märganud kergemini eksimusi tekkivat. Järgmises, peagi ilmuvas artiklis sarjas „Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes“ räägime tööandjaks registreerumisest ja töötajatega seotud maksukohustustest. Samal teemal on ilmunud ka artiklid “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes I – äriühingu vorm” ja “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes II – püsiv tegevuskoht“.

 

Võtke meiega ühendust

Võtke meiega ühendust, et leppida kokku konsultatsioon ja koos arutada, kuidas Wisecounter saab teile kasulik olla.
  • Kirjutage meile oma soovidest või probleemist, millele lahendust otsite.
  • Kui märkame, et vaja oleks esitada täpsustavaid küsimusi, võtab meie konsultant teiega ühendust või kutsub teid kohtumisele.
  • Peale vajaliku info kogumist koostame teile mittesiduva pakkumise, mille saadame teile e-postiga.