Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes II – püsiv tegevuskoht
Soovides alustada ettevõtlusega Soomes on igati kasulik ja isegi vajalik endale selgeks teha peamised maksukohustused. Kui käibemaksustamise põhimõtted on nii Eestis kui Soomes üsnagi sarnased, siis erinevalt Eestist kehtib Soomes ettevõtetele tulumaks, mida makstakse äritegevuse kasumilt.
Kui ettevõte tegutseb nii Soomes kui Eestis, võivad asjaolud tunduda esialgu võrdlemisi segased mõlema nimetatud maksu osas. Aru tuleb saada, millisesse kategooriasse ettevõte kuulub, kuna maksustamisel saab lähtuda kolmest põhimõttest: maksukohustus jääb Eestisse, maksukohustus tekib Soomes, kuid see on piiratud ehk osaline, või tekib ettevõttel Soomes üldine maksukohustus.
Nagu ka muudes riikides, on ka Soomes tulumaksu- kui käibemaksukohustuse tekkimise aluseks see, kas ettevõte alaline ehk püsiv tegevuskoht asub Soomes või mitte. Soovides alustada ettevõtlusega Soomes, on oluline olla teadlik ühest olulisest erisusest – püsiv tegevuskoht on Soome käibemaksuseaduses ja ettevõtete tulumaksuseaduses defineeritud erinevalt.
Kui ettevõte tegutseb nii Soomes kui Eestis, võivad asjaolud tunduda esialgu võrdlemisi segased mõlema nimetatud maksu osas. Aru tuleb saada, millisesse kategooriasse ettevõte kuulub, kuna maksustamisel saab lähtuda kolmest põhimõttest: maksukohustus jääb Eestisse, maksukohustus tekib Soomes, kuid see on piiratud ehk osaline, või tekib ettevõttel Soomes üldine maksukohustus.
Nagu ka muudes riikides, on ka Soomes tulumaksu- kui käibemaksukohustuse tekkimise aluseks see, kas ettevõte alaline ehk püsiv tegevuskoht asub Soomes või mitte. Soovides alustada ettevõtlusega Soomes, on oluline olla teadlik ühest olulisest erisusest – püsiv tegevuskoht on Soome käibemaksuseaduses ja ettevõtete tulumaksuseaduses defineeritud erinevalt.
Käesolevas artiklis toome ära põhimõtted, millest lähtutakse püsiva tegevuskoha määratlemisel vaadeldes eraldi tulumaksu- ja käibemaksukohustust. Maksukohustuste olemust käsitleb tulu- ja käibemaksul sisulisele poolele keskenduv artikkel sarjast “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes III – tulu- ja käibemaks“.
Püsiv tegevuskoht Soome tulumaksuseaduse tähenduses
Püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse tähenduses tekib Soomes järgmistel juhtudel:
- Juhtkond ehk administratsioon asub Soomes ehk Soomes asub ettevõtte tegelik juhtimiskoht; samuti, kui ettevõtet juhitakse Soomest Soome maksuresidentide poolt.
- Ettevõttel on Soomes esindaja. Esindaja on isik, kellel on õigus sõlmida ettevõtte nimel lepinguid ja teha tellimusi; samuti eeldatakse esindaja olemasolu siis, kui ettevõttel on Soomes kontor renditud või asub seal muu püsiv koht, kus ettevõtte tegevus toimub. Samuti võib püsiva tegevuskoha tekkimise aluseks olla renditud seade, mida kasutatakse Soomes teenuse osutamiseks.
- Ehitus- ja/või paigaldusvaldkonnas tegutsemisel ületab objekti kestus 6 kuud.
Püsivat tegevuskohta tulumaksuseaduse tähenduses ei teki Soomes järgmistel juhtudel:
- Esindaja on, aga ta teeb toetavaid tegevusi, nagu eeltöö tegemine, turundus.
- Kui Soomes on ruumid renditud ainult ettevõtte asjade ladustamiseks, esitlemiseks või loovutamiseks, siis samuti püsivat tegevuskohta ei teki, kuid iga sellist juhtu vaadeldakse maksuametis eraldiseisvalt ning langetatakse individuaalne otsus.
- Ehitus-paigaldustegevuse puhul on objekti kestus lühem kui 6 kuud.
Soomes asub ettevõtte vaheladu. Näiteks, Eesti ettevõte müüb Soomes asuvast laost kaupa edasi Rootsi ja Soome-sisest müüki antud laost ei tehta. - Kinnisvara müük Soomes, samuti kinnisvara rent ei ole püsiva tegevuskoha tekkimise aluseks, kuid silmas tuleb pidada, et kinnisvaraga seotud kasumilt on vaja kindlasti tasuda tulumaks.
Püsiv tegevuskoht Soome käibemaksuseaduse tähenduses
Järgnevatel tingimustel tekib ettevõttel kohustus end käibemaksuregistris arvele võtta ja asuda tasuma Soomes käibemaksu:
1. Ettevõtte alaline äritegevus toimub Soomes. Soomes asuvad näiteks kontoriruumid, tootmine jne, mida kasutatakse äritegevuseks Soomes.
2. Ehitus- või paigaldusvaldkonnas tegutsemisel ületab objekti või järjestikuste objektide kestus 9 kuud.
3. Soomes asuv ladu (ka vaheladu) toob kaasa kohustuse registreeruda käibemaksukohustuslaseks.
Kui ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, siis ei pruugi sellega kaasneda kohest kohustust end käibemaksukohustuslasena arvele võtta. Sama kehtib ka vastupidises tähenduses, käibemaksukohustuse tekkimine ei tähenda automaatselt püsiva tegevuskoha tekkimist.
Püsivat tegevuskohta ei teki näiteks käibemaksuseaduse tähenduses siis, kui ettevõte müüb Soomes kaupu või teenuseid eraisikutele, kuid käibemaksukohustuslaseks tuleb sel juhul siiski registreeruda.
Kui Eesti ettevõttel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, aga ta müüb oma toodangut Soome eraisikule, võib tekkida kombineeritud maksuarvestuse kaasus. Näiteks, kui Eesti ettevõte müüb Soome eraisikule aiamaja koos selle püstitamisega, siis arvele aiamaja eest lisandub Eesti käibemaks, kuid aiamaja paigaldusteenuse puhul, mis leiab aset Soomes, tuleb arve koostamisel lähtuda Soome käibemaksust. Seesugused olukorrad vajavad kõik eraldiseisvat analüüsi, et mitte tekitada eksimuste tõttu asjatut maksuriski.
1. Ettevõtte alaline äritegevus toimub Soomes. Soomes asuvad näiteks kontoriruumid, tootmine jne, mida kasutatakse äritegevuseks Soomes.
2. Ehitus- või paigaldusvaldkonnas tegutsemisel ületab objekti või järjestikuste objektide kestus 9 kuud.
3. Soomes asuv ladu (ka vaheladu) toob kaasa kohustuse registreeruda käibemaksukohustuslaseks.
Kui ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, siis ei pruugi sellega kaasneda kohest kohustust end käibemaksukohustuslasena arvele võtta. Sama kehtib ka vastupidises tähenduses, käibemaksukohustuse tekkimine ei tähenda automaatselt püsiva tegevuskoha tekkimist.
Püsivat tegevuskohta ei teki näiteks käibemaksuseaduse tähenduses siis, kui ettevõte müüb Soomes kaupu või teenuseid eraisikutele, kuid käibemaksukohustuslaseks tuleb sel juhul siiski registreeruda.
Kui Eesti ettevõttel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, aga ta müüb oma toodangut Soome eraisikule, võib tekkida kombineeritud maksuarvestuse kaasus. Näiteks, kui Eesti ettevõte müüb Soome eraisikule aiamaja koos selle püstitamisega, siis arvele aiamaja eest lisandub Eesti käibemaks, kuid aiamaja paigaldusteenuse puhul, mis leiab aset Soomes, tuleb arve koostamisel lähtuda Soome käibemaksust. Seesugused olukorrad vajavad kõik eraldiseisvat analüüsi, et mitte tekitada eksimuste tõttu asjatut maksuriski.
Auditeerimiskohustuse tekkimine püsiva tegevuskoha alusel
Auditeerimiskohustus tekib välisriigi ettevõttel Soomes püsiva tegevuskoha alusel. Ettevõtetest, kellel on Soomes püsiv tegevuskoht, on auditeerimisest vabastatud need, kellel puhul on täidetud vaid üks järgmistest tingimustest:
1. Müügitulu 200 000 eurot
2. Bilansi maht 100 000 eurot
3. Töötajate arv kolm ja rohkem inimest
Kui täitunud on kaks tingimust kolmest või koguni kolm, on auditeerimine kohustuslik. Kui ettevõttel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, siis auditeerimiskohustust ei teki ka siis, kui antud tingimused on täidetud.
1. Müügitulu 200 000 eurot
2. Bilansi maht 100 000 eurot
3. Töötajate arv kolm ja rohkem inimest
Kui täitunud on kaks tingimust kolmest või koguni kolm, on auditeerimine kohustuslik. Kui ettevõttel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, siis auditeerimiskohustust ei teki ka siis, kui antud tingimused on täidetud.
Loe ka teisi artikleid sarjast “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes”
Käesolevas artiklis käsitlesime püsiva tegevuskoha mõistet, et anda ülevaade alustest, millest lähtutakse Soomes tegutsevate Eesti ettevõtete tulu- ja käibemaksustamisel Soomes. Soome tulu- ja käibemaksu põhimõtetest ja olemusest saab lugeda artiklist „Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes III – tulu- ja käibemaks“. Sarja esimese artiklis keksendusime äriühingu vormi temaatikale: “Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes I – äriühingu vorm“.
Võtke meiega ühendust
Võtke meiega ühendust, et leppida kokku konsultatsioon ja koos arutada, kuidas Wisecounter saab teile kasulik olla.
- Kirjutage meile oma soovidest või probleemist, millele lahendust otsite.
- Kui märkame, et vaja oleks esitada täpsustavaid küsimusi, võtab meie konsultant teiega ühendust või kutsub teid kohtumisele.
- Peale vajaliku info kogumist koostame teile mittesiduva pakkumise, mille saadame teile e-postiga.