Kuidas alustada ettevõtlusega Soomes I – äriühingu vorm

Mitmed meie kliendid on pöördunud Wisecounteri poole sooviga alustada ettevõtlusega Soomes. Sageli on neil selleks ajaks juba esimesed lepingud sõlmitud, kaubad Soome poole teel ja inimesedki olemas, kes teenust osutama või kaupu müüma hakkavad. Sellises olukorras on sageli risk, et vajalike toimingutega Soomes ettevõtlusega alustamiseks ei jõuta õigeaegselt valmis. See omakorda võib tuua kaasa olukorra, kus meie poole pöördunud ettevõtte Soome klient peab tehtud tööde eest esitatud arvest osa kinni või keeldub arvet tööde eest tervikuna tasumast enne, kui vajalikud registreeringud on olemas.

Meie soovitus on hakata äriühingu loomise ning vajalike toimingutega ja registreeringute tegemise ettevalmistamisega tegelema koheselt, kui on tekkinud plaan alustada ettevõtlusega Soomes ja mitte jätta seda viimasele hetkele.

Soovides alustada ettevõtlusega Soomes, on vaja esimese asjana aru saada, millist äriühingu vormi on teie puhul kõige kasulikum eelistada. Kuigi valikuvõimalusi tundub olevat, sõltub lõplik valik mõnest asjaolust, mille olemasolu välistab või võimaldab teatud äriühingu vormi kasutamise. Valitud äriühingu vormiga on seotud ka ettevõtte maksukohustus ja ärilised riskid, seega on arukas erinevad võimalused läbi kaaluda enne seda, kui Soomes tegutsema asute.

Jättes valikust kõrvale füüsilisest isikust ettevõtja staatuse, on Soomes äriga alustamisel enamasti valikus järgmised äriühingu vormid:

1. Soome aktsiaselts ehk osakeyhtiö, lühendiga Oy
2. Eesti osaühingu Soome osakond
3. Eesti osaühingu Soome filiaal ehk sivuliike

Soomes osaühingut eraldi äriühingu vormina ei tunta, kuid sellele sarnaneb enim osakeyhtiö ehk aktsiaselts, mille peamine erinevus osaühingust on kapitali jagunemine mitte osadeks, vaid aktsiateks. Aktsiaseltsid jagunevad suures plaanis kaheks – eraaktsiaseltsid ja avalikud aktsiaseltsid, mida saab börsil noteerida. Avalik aktsiaselts, ehk julkinen osakeühtiö kannab lühendit Oyj. Eraaktsiaseltsi ehk Oy miinimumkapital on sama Eesti osaühinguga, ehk 2500 eurot, avaliku aktsiaseltsi ehk Oyj miinimumkapital on 80 000 eurot. Soomes, nagu mujal EL riikides on kasutusel veel mitmeid äriühingu vorme, kuid enamasti teevad eestlastest ettevõtjad valiku eelpool nimetatud kolme äriühingu vormi vahel, et alustada ettevõtlusega Soomes.

Kui kogu ettevõtte tegevus hakkab toimuma Soomes, siis võib olla otstarbekas asutada kohe Soome Oy. Ettevõtte võib Soomes asutada nii füüsilise isiku poolt kui ka juriidilise isiku tütar- või sidusettevõttena. Meenutuseks, mis on erinevus tütar- ja sidusettevõtte vahel? Tütarettevõte allub emaettevõtte kontrollile, sidusettevõtte puhul on omanikul ettevõtte üle oluline mõju, kuid see ei allu emaettevõtte kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui investorettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest, seevastu tütarettevõtteks loetakse ettevõtteid, mille emaettevõtte omanduses on rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest.

Soome Oy võib asutada ehk selle omanik võib olla ka välisriigi isik. Juhatusel peab olema vähemalt üks liige, maksimaalselt 5 liiget. Kui juhatuses on vaid üks liige, tuleb talle määrata asendusliige. Ka juhatuse liikmed ning asendusliige võivad olla Eesti residendid. Siiski, ettevõtte toimimise efektiivsusele aitab oluliselt kaasa see, kui ettevõtte juhatusse kuulub või juhatuse asendusliikmeks on isik, kellel on Soome residentsus. Soome residentidel on Soome isikukood ja selle kaudu ligipääs erinevatele äriühingu tegutsemiseks vajalikele e-teenustele, näiteks pangateenused, maksuamet, tuluregister ja muud ametid (KELA-haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon jt). Ilma interneti põhiste ligipääsudeta on asjaajamine raskendatud ja aeglasem, kuid siiski teostatav.

Kui eraldiseisvad Soome osakeyhtiöt asutada ei soovita, jääb valikusse Eesti OÜ-le Soome osakonna avamine või Soome filiaali asutamine. Mis on osakonna ja filiaali erinevus?

Eesti osaühingu Soome osakond kuulub juriidiliselt ja raamatupidamislikult Eesti osaühingu sisse, st bilanss on sama, raamatupidamine on ühine. Kuigi osaühingu ja osakonna raamatupidamist võib mugavuse ja selguse mõttes jooksvalt teostada eraldi, siis aruandluse aspektist tuleb lähtuda kui ühest tervikust. Osakonna registreerimine Soomes on vajalik siis, kui ettevõte on üles ehitatud selliselt, et tal ei teki Soomes püsivat tegevuskohta.

Eesti osaühingu Soome filiaal ehk sivuliike seevastu on eraldiseisva raamatupidamisega. Emaettevõtte aruandluses kajastatakse filiaali tulemust, kas kasumit või kahjumit. Filiaal registreeritakse Soome äriregistris eraldiseisva üksusena, millele tuleb määrata ka juhataja, kes juhib ja esindab filiaali ning suhtleb ametiasutustega. Filiaalile kehtivad üldiselt sarnased reeglid nagu Soome osakeyhtiöle. Filiaali asutamisel tekib Eesti ettevõttel Soomes püsiv tegevuskoht tulumaksu seaduse tähenduses.

Nii osakonna kui filiaali registreerimiseks tuleb esitada Soome äriregistrile asutamisteade enne tegevuse alustamist. Kui Soome filiaali asutajaks on välismaa ehk Eesti äriühing, on asutamiseks vajalik esitada avaldus Soome Patendi- ja Registriametile.

Oluline erinevus Soomes juriidilise isiku poolt asutatud tütar- või sidusettevõtte ning osakonna või filiaali vahel seisneb selles, et tütar- või sidusettevõttel kui eraldiseisval juriidilisel isikul on eraldiseisev osakapital, filiaalil ega osakonnal eraldiseisvat osakapitali ei ole. Sellest tulenevalt vastutab Eesti ettevõte oma Soomes asuva osakonna või filiaali eest täielikult oma varaga, seevastu eraldiseisva osakeyhtiö puhul on risk piiratud ainult Oy kapitaliga.

Kui Soome osakeyhtiö ehk Oy kuulub Soomes üldise maksukohustuse alla ja ettevõttel tuleb maksta kasumilt Soomes tulumaksu, siis Soomes tegutsev Eesti ettevõtte osakond kuulub enamasti piiratud maksukohustuse alla, kellel üldjuhul Soomes ettevõtte tulumaksu tasuda ei tule.

Oluline näitaja on maksustamisküsimustes püsiv tegevuskoht. Püsiv tegevuskoht on võtmetähendusega ka käibemaksukohustuse tekkimisel, kuid silmas tuleb pidada, et Soomes on püsiva tegevuskoha tekkimise põhimõtted reguleeritud tulumaksu- ja käibemaksuseaduses mõnevõrra erinevalt.